Elukoht

19.06.18

 

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel.

Elukohateade esitatakse kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui inimene:

  • asub uude kohta elama.

  • muudab elukohta Eestis.

  • asub elama välismaale.

  • kolib välismaalt tagasi Eestisse.

Välisriigis elades saab inimene teatada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele. Kui inimene kasutab elamiseks mitut elukohta, tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada omal valikul ühe elukoha aadress. Elukohateatel võib esitada ka sideandmed (telefon, e-posti aadress).

 Elukohateate esitamine
 

Miks on registreerumine vajalik?

Rahvastikuregistri seadus paneb meile kohustuse hoolitseda enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Lisaks on rahvastiku koosseisu ja paiknemist vaja teada erinevate valdkondade arengu planeerimiseks.

Elukoha registreerimine on oluline ka eelarve täitmise eesmärgil. Omavalitsuse olulisimad tuluallikad on üksikisiku tulumaks ja eraldised riigieelarve tasandusfondist. Mõlema laekumine sõltub registreeritud elanike arvust. 

Registreeritutele tagatakse lasteaia- ja koolikohad, võimaldatakse tasuta ühistransport valla- ja koolibussiliinidel, antakse täiendavat sünnitoetust, kingitakse hõbelusikas jne.

Elanikuks olemine mõjutab ka huviharidusele ja -tegevusele eraldatavaid summasid.

Samuti hoolitseb omavalitsus raskustesse sattunud elanike eest, pakub sostiaaltoetusi- ja teenuseid. 

 

Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik

Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi ELi kodanik) on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata. ELi kodaniku pereliikmel on õigus Eestis viibida kuni 3 kuud koos ELi kodanikuga ning pereliikmel peab olema kehtiv reisidokument ja viisa.

Pärast 3 kuu möödumist tuleb ELi kodanikul ja pereliikmel elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris. 

 Elukohateate esitamine
 

Omaniku õigus elanik välja kirjutada

Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, on ruumi omanikul õigus elanik välja registreerida ehk esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga).

Kui teie eluruumi omanikuna ei tea, kas eluruumi on teisi inimesi registreeritud, saate seda telefoni või e-posti teel küsida oma vallavalitsusest.

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.

 Elaniku väljaregistreerimine

 

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab siseministeerium.

Isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Isikul on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal. Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) isiku avalduse alusel.

Lisaks saate oma andmeid vaadata siinsamas portaalis, kui logite portaali sisse (ID-kaardiga, mobiil-IDga või internetipanga kaudu) ja valite teenuse Enda andmete päring (rahvastikuregister), enda ja oma alaealiste laste andmeid näete teenuses Enda ja oma alaealiste laste andmete päring (rahvastikuregister). Andmetes vea leidmisel on teil võimalik sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või riigiportaali kaudu SMITile.