24 märts, 2017
Külalisele Vaatamisväärsused

Vaatamisväärsused

Mälestukivi.Mälestuskivi Eesti perekondadele avati Kambja kihelkonnapäeval 2011. Selle püstitamise algatasid kolm suguvõsa – Riives, Klaos, Veber/Veeber –, mille juured on seotud Kambja kihelkonnaga.

Loe lisa...

Kambjasse sattudes tasub kindlasti tulla vaatama Lõuna-Eesti suurim maakirikut, Kambja kirikut (1330).

Kirikut saab sel suvel uudistada laupäeviti kell 10-13.

Sõdades korduvalt kannatada saanud pseudogooti uuskujunduses (1874) kirik oma hea akustika ning ligi 600 istekohaga meelitab inimesi kontserte kuulama või abielluma. Kambja kiriku torni on kujundanud arhitekt Arnold Matteus ning alates 2003. aastast heliseb Kambja kirikus Rootsi Träslövsläge koguduse kingitud 12 registriga orel.

Loe lisa...

Kambja on talurahvakooli sünnipaikKambjas alustas kool enam kui 324. aastat tagasi. Rahvakooli 300. aastapäevaks rajatud koolihariduse mälestusmärgi juurde kuulub ka skulptor Endel Taniloo raiutud kiviraamat ning tulealtar.

Loe lisa...

Vallamaja.Endise Vaste-Kambja e Väike-Kambja mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Kambja vallavalitsus, ülakorrusel on bürooruumid.

Loe lisa...

Mälestussammas lumetul talvel.Kambja kihelkonna vabadussõjas langenutele pühendatud Kambja „Jaagu” kavandi valmistas helilooja Heino Elleri vend kujur Aleksander Eller.

Mälestussammas avati 27.oktoobril 1929.


Loe lisa...

Kalmsitu morgid.Eesti omapäraseim kalmistu asub Kambjas Köstrimäel. Keisrinna Katariina käsul pidi rajatama uued surnuaiad. 1773. aastal õnnistati Kambja surnuaed, seni maeti Kambja kiriku aeda.

Loe lisa...

Kihelkonnakool tegutses siin aastatel 1852 - 1919. Rahvasuus kutsuti kooli ka köstrikooliks. 1914/15 õa. oli õpetajaks Julius Kuperjanov, kes sai lastele väga omaks. Ta tegi koos õpilastega sporti, tõlkis ja vestles lastega.

Loe lisa...

Mõisahoone.Esimesed teated Kuuste mõisa kohta on aastast 1627.

Tänaseni säilinud peahoone vanem osa ehitati 1800 ja uus osa 1968. 3,5 ha suurune terassidena kujundatud park rajati 19. sajandil, sellest ajast pärinevad suured pärnad.

Loe lisa...

Taluhäärber.Henno põlistalu ajalugu ulatub tagasi aastaase 1873. Aastal 1912 sai talu omanikuks Karl Lentso (Lensu). Juuniküüditamine viis pere 1941. a sunniviisiliselt Siberisse. Pärast neid pererahva jaoks traagilisi sündmusi on Henno talu häärber näinud nii mõndagi, kui see vaid rääkida oskaks!

Loe lisa...

Postijaam.Kunagine Maidla postijaam on tervikuna säilinud postijaama ansambel, ehitatud 1864 Varbuse postijaamaga sama tüüpprojekti järgi.

Loe lisa...

Karjamõisa puust hoone.Endine karjamõis kuulus algselt Pühajärve mõisnikule von Maydellile. Rootsi aja alguseks tühjaks jäänud möisa andis Gustav Adolf 1626. a Niemannile. Seejärel oli mõis rohkelt vahetanud omanikke.

Loe lisa...

Ristipuu.Prangli laanes kasvab mänd, mida on aegade jooksul ristipuuna kasutataud. Puu ümbermõõt 3 m, kõrgus 39 m (1999). Männi tüvesse on sellest möödunud matuserongid kuni nelja meetri kõrgusele lõiganud riste. Puu tüvel on spiraalne koorevigastus, mis on tekkinud välgulöögist.

Loe lisa...

Härrastemaja.15. saj lõpul von Buxhöwdenitele kuulunud mõis müüdi 16. saj alguses Stackelbergidele. 1580 võeti Stackelbergidelt nende rootsimeelsuse tõttu mõis, mille nad Rootsi ajal tagasi said. Mõis võõrandati von Löwis of Menaritelt.

Loe lisa...

Rahvas ausamba ümber.Kodijärve vallast pärit pärit Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussamba kavandi valmistas V. Rätsep. Sammas avati 1934.

Loe lisa...

härrastemajaEndise mõisa peahoone on kahekorruseline kiviehitis, mida on mitmel korral ümber ehitatud. Hoones tegutseb hooldekeskus erivajadustega inimestele.
1629 andis Gustav Adolf Marienburgi sõjalaagris mõisa meeslääni-õiguse põhjal Cornetile.

Loe lisa...