Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. 

Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.

 

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

•  abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad inimesed;

•  esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;

•  muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. 

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava inimese või perekonna sissetulekute hulka:

• riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;

• kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;

• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

• riigi tagatisel antud õppelaenu;

• tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;

• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;

• töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:

• õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;

• konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;

• lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse (eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses) arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

• üür;

• korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;

• korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;

• veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;

• soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

• kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

• elektrienergia tarbimisega seotud kulu;

• majapidamisgaasi maksumus;

• maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;

• hoonekindlustuse kulu;

• olmejäätmete veotasu.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel toimetulekutoetuse arvestamisel inimestele, kes on pikemat aega (vähemalt viimasel kuuel kuul) toimetulekutoetust saanud,  õigus võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule. Selliseid kulusid on võimalik toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m² iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m² perekonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud inimese inimväärne äraelamine. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalsel põhjendatud normile 18 m² pinda õppuri kohta.

 

Taotlemine

Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus. 

Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks vallavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 

Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;

• toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

• kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

• toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.

Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvesse võetavate inimeste nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

• eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);

• toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

• kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;

• sõidukid liiklusseaduse tähenduses;

• väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Täiendav teave ja KKK