Hõlmatud ala:

Jõeveere maaüksus (kü tunnus 28301:001:0587)

Porijõgi V1 maaüksus (28301:001:0737) piirnevas lõigus

Peerna kinnistu (94901:001:0150) juurdepääsutee osas

Algatamine: Kambja vallavalitsuse 12.03.2020 korraldus nr 1753

Pikendamine: Kambja vallavalitsuse 09.03.2023 korraldusega nr 1464

Vastuvõtmine: Kambja vallavalitsuse 06.03.2024 korraldus nr 121

Avalik väljapanek: 28.03–10.04.2024

Kehtestamine: Kambja vallavalitsuse 17.04.2024 korraldus nr 228

Planeeringu lahendus: Jõeveere DP 012024

Menetlus: Planeeringu toimik

 

Kambja vallavalitsus algatas 12.03.2020 Jõeveere maaüksuse detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Jõeveere maaüksuse detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohti muudeti ja pikendati 09.03.2023.

Planeeringu eesmärk on kavandada nüüdisaegne väliruum, kus on loodud võimalused liikumiseks, kokkusaamiseks, vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Samuti selliseks, kus kujunduslahenduse disain, haljastus ning valgustus on turvaline, meeldiv ja inimmõõtmeline.  

Planeeringuala hõlmab umbes 27 ha Jõeveere ning osaliselt Porijõgi V1 maaüksust. Valla üldplaneeringu järgi, mis kehtib endise Ülenurme valla territooriumi osas (edaspidi üldplaneering), on maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks puhkeala hoonete ehitamise õigusega. Detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev ega vastuolus koostatava Kambja valla üldplaneeringuga.

Lahendus

Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Jõeveere maaüksusele Ülenurme keskusesse terviklik roheala, millel on potentsiaal saada tõmbepunktiks, kus pered, sõbrad ja kogukond saavad aega veeta.

Alale on planeeritud luua park, kus saab loodust nautida, mängida, sportida ning kogukonnana kokku tulla. Selleks on parki loodud väljakud mängu- ja sportimisvahenditega, välijõusaalid, suusarajad, palliplatsid, loodusrajad ja palju muud.

Tegevustaskud on planeeritud peamise käimistrajektoori äärde ja radade ristumisele, et innustada inimesi liikuma ja avastama ümbritsevat. Teekond läbi puhkeala on jaotatud kolmeks: asfaltkattega suusarada, suurem jalutusrada, mille ääres asuvad mängu- ja spordiplatsid ning rahu ja loodusenautijatele kitsamad rajad, mis läbivad erinevaid kooslusi. Üle Porijõe on planeeritud jalakäijatele sillad, et avada ühendus poldriga ja seal asuva matkarajaga.

Planeeringuala põhja osas asuvad sportlikumad tegevused: välijõusaal, korvpalliplats, skatepark, pumptrack ja tenniseväljakud. Lõuna ja keskosas asuvad erinevad mänguväljakud ja -platsid, lisaks ka koerte väljak.

Kogukonna ühtsuse arendamiseks on aiamaade poole planeeritud kogukonnaplats. Kogukonnaplats on puhkeala grillimisvõimaluse, lõkkeplatsi, külakiige, lava ja suviste atraktsioonide jaoks. Kogukonnaala juurde on planeeritud ala teenindavate hoonetena wc ja kohvik. Ala läbivad sirged kraavid, mis kujundatakse ümber looduslikuma ilmega looklevateks „ojadeks". Vesi on juhitud mänguväljakute lähedale, et saaks luua väljakuid veemängudega.

Rannas on võimalus päikest võtta ja rannavollet mängida. Kavandatav piirkond piirneb elamumaadega, seetõttu on planeeringuala ümbritsetud tihedama puistuga ning ala keskele jäävad aktiivsemad tegevused.

Loodusega luuakse puhver eramajade ja virgestusala vahele. Ala on liigendatud tihedamate puistutega, mis vahelduvad niidualadega. Vahelduvusega luuakse avaraid vaateid, mille keskele jäävad metsatukad. Alale luuakse uusi kooslusi, täiendatakse haljastust uute puude ja põõsastega. Uute koosluste loomisega tekivad parki ka uued elu- ja pesitsuspaigad loomadele-lindudele. Sellega toetatakse paikkonna elurikkust.

Alale on planeeritud eksperimendiplatsid, kus lastakse kooslusel ise kujuneda. Eksperimentaalalast kujuneb aja jooksul metsikum ja tihedam kooslus. Ülenurme gümnaasiumi poolsele küljele luuakse uus dendropark, kus saab läbi viia loodusõpet. Kontrasti tekitamiseks on alale planeeritud ka monokultuursed kaasikud, mis on dekoratiivsed ja pakuvad rahulikku mõttepausi jalutuskäigule.  

Kooskõlastamine

Detailplaneeringu lahendus esitati ametiasutustele kooskõlastamiseks ning isikutele (sh piirinaabrid), kelle huve võib detailplaneering puudutada. Arvamuse andmiseks määrati tähtaeg 31.04.2023.

Detailplaneering on kooskõlastatud päästeametiga ja tehnovõrgu valdajatega. Koostööd tehti põllumajandus- ja toiduametiga, maaametiga, terviseametiga ja keskkonnaametiga.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine

Keskkonnaamet on seisukohal, et kinnistule ehitamine väljaspool kaitseala ei ole välistatud, kuid ehitamisvõimalus tuleb välja selgitada detailplaneeringu menetluse käigus. Kuna aga võimalik detailplaneeringu ala asub sedavõrd lähedal kaitstavatele loodusobjektidele, pidas keskkonnaamet vajalikuks, et otsustaja annab ka eelhinnangu selle kohta, kas kavandatavatel tegevustel võib olla oluline keskkonnamõju.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang.

Planeerimise käigus on koostatud detailplaneeringule KSH eelhinnang. Eelhinnangu koostas OÜ LEMMA.

Eelhinnangu koostamisel arvestati seadusest tulenevate kriteeriumitega ning jõuti järeldusele, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ning seega ei ole eelhinnangu alusel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Kambja vallavalitsus küsis koostatud eelnõule ja eelhinnangule keskkonnaameti seisukohti. Keskkonnaamet andis 02.11.2023 seisukohad ning soovis, et arvestataks esitatud märkustega/seisukohtadega ning korrigeeritaks ja täiendataks eelhinnangu ja detailplaneeringu dokumente ning täiendatud materjalid edastada uuesti seisukoha saamiseks.

Vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga ning eelhinnangu koostajaga täiendasid planeeringu dokumente ning eelhinnangut ja edastas täiendatud materjalid keskkonnaametile uuesti seisukohtade saamiseks. Keskkonnaamet andis oma 29.02.2024 seisukoha, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole KSH algatamine vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus toodud soovitusi.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole vajalik algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Avalik väljapanek

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil ei esitatud seisukohti-arvamusi-ettepanekuid planeeringulahenduse osas.