Laps ja tema vanemad
Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapse emaks loetakse naine, kes on lapse sünnitanud, ning lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Isaks loetakse mees, kes on lapse sünni ajal emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud, kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori seemnerakkudega, kes on andnud nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks partnerannetajana või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus ei tuvasta lapse isana anonüümset doonorit ega mittepartnerist doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või kui teine mees on isaduse omaks võtnud.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse ka andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus vanematel on ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole abielus, võivad nad lapse sündi registreerides valida, kas hooldusõigus kuulub mõlemale või üksnes ühele vanemale.
Lapse sünd ja talle antud nimi registreeritakse vanemate avalduse alusel rahvastikuregistris elektrooniliselt või ükskõik millise kohaliku omavalitsuse ametiasutuses kohapeal.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Lapsele pandud nimi kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada teavet, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Sünnitoetus
Sünnitoetust makstakse makstakse lapsevanema taotluse alusel vanemale, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris enne lapse sündi on Kambja vald ning laps registreeritakse sünnijärgselt Kambja valla elanikuks.
Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest taotleja või taotleja poolt volitatud isiku või taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole.
Lisateave
Pere planeerimisega ja lapse saamisega seotud sündmusteenused leiab riigiportaalist.
Viimati uuendatud 26.08.2025
