Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine Kambja vallas on vajalik, et väärtustada õpetajaametit, tagades üldhariduskoolides mõistliku töökorralduse, konkurentsivõimelise töötasu ja avatud organisatsioonikultuuri. Tegevuste käigus analüüsitakse valla koolide personali, töötasu ja õpetajate töökoormusega seotud andmeid.
Koostööd õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamisel tehakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kelle algatusel kutsuti ellu pilootprojekt „Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine munitsipaalüldhariduskoolides" ning koostati käsiraamat.

Kavas on:

Õpetajate statistika, töö- ja palgakorralduse põhimõtete aja korralduse analüüs (kehtivad õigusaktid ja praktika, kooskõla tööõigusega), järeldused ning ettepanekud põhimõtete kaasajastamiseks.
Kehtiv õpetaja töötasu arvestamise finantsmudel, analüüs. Finantsmudeli projekti arendus erineva suurusega Kambja valla koolidele.
Ettepanekute arutelu erinevate osapooltega, ettepanekute täiendamine ja põhimõtete kaasajastamine vallavalitsuses.
Töö- ja palgakorralduse põhimõtete ellurakendamine koolijuhtide ja vallavalitsuse koostöös.

Õpetaja töö koosneb paljudest nüanssidest, mis moodustavad kokku terviku, ilma milleta ei saa me rääkida XXI sajandi haridusest. Üheskoos soovitaksegi kokkulepitu põhjal jõuda olukorrani, kus täiskoormusega töötatavale omavalitsuse õpetajatele on tagatud tingimused, mis hoiavad ja väärtustavad tema töö kõiki tahke.

Tegevused algasid 2023. aasta kevadel ning kaasajastatud palgakorralduse mudel kirjeldatakse 2024. aasta lõpuks.
Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise juhtmeeskond: Piret Sapp (projektijuht), Liis Rosin (abivallavanem), Kaupo Piirsalu (jurist), Eve Jaanus (finantsjuht), Marko Ojakivi (kommunikatsioonijuht), Kristi Aria (Tõrvandi Kooli direktor, koolide esindaja)

Juhtmeeskonda on kaasatud kõik Kambja valla koolijuhid, õppejuhid. Aruteludesse kaasatakse õpetajad, jt, kes seotud antud teemaga.

Ajakava: Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine on Kambja vallas kavandatud ellu rakendada perioodil 2024–2025.

Kambja valla õpetajate statistika

andmed seisuga 15.01.2024

Kambja valla koolides töötab 144 õpetajat 117,8 ametikohal. Õpetaja keskmine koormus on 0,82.
Kooliti erinevad õpetajate koormused oluliselt. Kõige enam on täiskoormusega õpetajaid on Tõrvandi Koolis.
Õpetajate koormus ametikoha nimetuste ning koormusjaotuse alusel näitab, et osakoormusega töötab märkimisväärne osa nii aine-kui klassiõpetajatest kõikides koolides (v.a Tõrvandi).
Keskmine õpetatavate kontakttundide arv koolide lõikes varieerub klassiõpetajal 16–23 ja aineõpetajal 15–21 õppetundi. Kõige enam on õpetajaid, kellel oma ametikohal töötades on 21 tundi (72 õpetajat). Kambja vallas töötaval klassiõpetajal on keskmiselt 22 ja aineõpetajal keskmisel 19 tundi. Kõige enam on õppetunde Ülenurme Gümnaasiumi klassiõpetajal, keskmiselt 23 kontakttundi.
Õppetunde annavad lisaks õpetajatele väikses mahus ka teised töötajad (direktor, õppejuht, sotsiaalpedagoog).
Kuni 39 aastaseid õpetajaid on 35%.
Kõige enam nooremaid õpetajaid on Tõrvandi koolis.
Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal on Kambja vallas 80%.
Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal kooliti on 40–100%.

Põhijäreldused ja ettepanekud

Kambja vallas on õpetajaid rohkem kui ametikohti. Koolijuhil on vaja tänasega võrreldes kujundada enam täistööajaga, õpilase ja kooli vajadusest lähtuvaid õpetaja personaliseeritud töökohti.
Õpetajate töökoormuse statistiline analüüs viitab, et õpetaja koormust arvestatakse tuginedes vaid „kontakttunnipõhisele normkoormusele".
Kambja valla õpetajate töökoormus ei ole üldtööaja sees antavate tundide mahu poolest suurem, kui mujal Eestis.
Koolijuhtidel on vajalik esitada koolipidajale oma kooli õpetajate kohta analüüs, sisaldades: õpetajate koormuste arvestuse põhimõtteid, mis õppeainetes ja miks on tööl osakoormusega õpetajaid, mis ainete õpetajad on kõige vanemas eagrupis ning millise koormuse ja ametiülesannetega uusi õpetajaid on lähitulevikus vaja värvata, kui paljud kvalifikatsioonile mittevastavatest õpetajatest õpivad töö kõrvalt õpetajaks, mitu kontakttundi antakse täistööaja sees iga õpetaja vaates.
Koolipidajal arutada ja leppida koolijuhtidega kokku töö- ja palgakorralduse üldised põhimõtted Kambja vallas. Kokkulepitust lähtudes saab koolijuht täita seadusest tulenevat ülesannet kujundada töö- ja palgakorralduse põhimõtted oma koolis, rääkides need läbi õpetajatega ja kooskõlastades need koolipidajaga.
Koolipidaja ja koolijuhi vastutus on, et õpetaja töökoormus oleks mõistlik ja õpetaja ei „põleks läbi".
Analüüsida, kas on jätkusuutlik, et osaliselt teevad õpetaja tööd koolijuhid ja tugispetsialistid.

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise eesmärgid

Avatud organisatsioonikultuur. Koolipidajal, koolijuhil ja õpetajal on ühine ning selge arusaam töö- ja palgakorralduse põhimõtetest, osapoolte vastutusest.
Seaduses tuleneva tööõiguse järgmine. Töö- ja palgakorralduse põhimõtted, õpetajate statistilised andmed ning töölepingud on kooskõlas kehtiva tööõigusega. Õpetajal on üldtööajast lähtuv tööleping, kus on sätestatud kõik õpetaja tööülesanded. Püsivat ületunnitööd ei teha.
Töötasukindlus suurema põhipalgana. Õpetajal on väärtustatud põhipalk, mis on kvalifitseeritud õpetaja täistööajaga töötamise korral vähemalt 120% Eesti keskmisest. Põhipalk ei sõltu ainult kontakttundide arvust. Õpetaja töötab üldjuhul täistööajaga. Koolijuhil on võimalik diferentseerida õpetaja töötasu, arvestades kooli vajadusi, õpetaja personaalset panust ja kompetentse.

Valla üldhariduskoolide õpetaja töö- ja palgakorralduse teemaline küsimustik