Kambja Vallavolikogu istung toimus teisipäeval 5. oktoobril 2021. a algusega kell 17.00 Kambja kultuurikeskuse/koolimaja saalis Kesk tn 12 Kambjas.

 

 

PÄEVAKORD:

1. Kuuste kooli arengukava 2021 - 2026
2. Kambja Vallavolikogu 15.08.2019 määruse nr 60 „Kambja valla ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2031" muutmine 
3. Nõustumine transpordimaa omandamisega 
4. Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2022 - 2025

 

 

1. Kuuste kooli arengukava 2021 - 2026

Kooli arengukava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumi seadusest, millest tulenevalt määratakse arengukavas kooli ja lasteaia arengu eesmärgid ja põhisuunad, et tagada Kuuste Kooli tulemuslik toimimine ja jätkusuutlik areng.

Arengukava eesmärkide ja põhisuundade kirjeldamisel on lähtutud sisehindamise tulemusena välja selgitatud kooli ja lasteaia tugevustest ja parendusvaldkondadest. Sisehindamisel analüüsiti õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnati nende tulemuslikkust aastatel 2017-2021. Sisehindamise tulemused on esitatud Kuuste kooli sisehindamise aruandes. 

Kuuste kooli missiooni, visiooni, põhiväärtuste ning arengueesmärkide ja põhisuundade määratlemisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses seatud ülesannetest ja riiklike õppekavade eesmärkidest. Arengukava eesmärkide ja põhisuundade määratlemisel on arvestatud Eesti haridusstrateegia 2035 ja Kambja valla arengukava 2020-2030 strateegiliste eesmärkidega.

Arengukava elluviimine tugineb kooli liikmeskonna initsiatiivil, saavutustahtel ning soovil kohaneda muutustega ümbritsevas keskkonnas. Arengukava kirjeldab koostamise ajal koostajatel olnud ettekujutust kooli ja lasteaia arengu strateegilistest eesmärkidest ja põhisuundadest ning tegevustest järgnevateks aastateks ning loob ettekujutuse sellest, kuhu õppeasutuse liikmed tahavad oma arengus pürgida. Arengukava on koostatud nii, et see seaks kooli ja lasteaia tegevuse eesmärgid ja põhisuunad, mis tagaksid jätkusuutliku tasakaalustatud arengu, aitaksid tulla toime kooli ja lasteaia ees seisvate muutustega ning tagaksid Kuuste kooli toimimise ja kvaliteedi õppe- ja kasvatustegevuses, mida koolilt ja lasteaialt eeldatakse.

Otsustati kehtestada määrus nr 103 „Kuuste Kooli arengukava 2021 - 2026" (poolt 19, vastu ja erapooletuid ei olnud).

^

 

 

2. Kambja Vallavolikogu 15.08.2019 määruse nr 60 „Kambja valla ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2031" muutmine

Ettekandja arendusjuht Kristi Kull

Kambja Vallavolikogu 25.02.2021 määrusega nr 94 muudeti Kambja valla ÜVK arendamise kava selliselt, et sellele lisati Külitse aleviku uuendatud joonis, kuid seletuskirja jätkuvalt ei muudetud. Vallavalitsus saatis viimased ÜVK arendamise kava muudatused kooskõlastamiseks nii keskkonnaametile kui ka terviseametile.

AS Emajõe Veevärk on taotlenud SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest rahastust Külitse vee- ja kanalisatsioonirajamise projektile. Rahastust ei ole saadud, ühe märkusena on väljatoodud võimalik vastuolu tehnoloogilise projekti lahenduse ja ÜVK arengukava lahenduse vahel. Vallavalitsuse hinnangul puudub vastuolu tehnoloogilise projekti lahenduse ja ÜVK arengukava lahenduse vahel. Külitse aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise alternatiivide võrdluses on Külitse aleviku piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks kolm alljärgnevat ja peamist alternatiivi:

Alternatiiv I on ühendada Külitse alevik Haage külaga, kus on olemas Tartu linnast tulev veetorustik;

 Alternatiiv II on ühendada Külitse alevik mööda Riia maanteed Räni alevikuga, kus on olemas Tartu linna veetorustik. Selle alternatiivi kasuks räägib asjaolu, et torustiku rajamisega Riia maantee äärde on tulevikus võimalik ühendada ka Lemmatsi küla tiheasustusalad ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga.

Alternatiiv III kohaselt tuleb ajada Külitse alevikku 2 Kesk-Devoni (D2) veekihi puurkaevu. Puurkaevud tuleb varustada veepuhastusseadmetega (peamiselt rauaärastus) ning rajada tuleb pumplahooned.

Tehnoloogilise projekti järgse joogiveevarustuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks osutub Külitse aleviku joogiveevarustuse tagamine kohaliku puurkaevu ja veetöötlusjaama baasil. Samas, tehnoloogilise projekti alusel tehnilisest aspektist lähtuvalt jätkatakse Alternatiiv II elluviimist, arvestades, et rahaline vahe ei ole väga suur ning realiseerimine on eelistatud eelkõige järgnevatest aspektidest lähtuvalt: Tartu linna ja Külitse aleviku vahelise transiitveetoru baasil on võimalik varustada veega perspektiivselt veetorustiku vahetusse läheduse rajatavaid arendusi;

Külitse alevikuga ja moodustatava reoveekogumisalaga piirnevad elamupiirkonnad, mis ei ole haaratud käesoleva tehnoloogilise projekti koosseisu, kuid mille osas osutub vajalikuks praeguse tehnoloogilise projekti koosseisus planeeritud veevõrgu laiendamine. Alternatiiv II puhul on joogiveeressurss kindlasti oluliselt suurem, kui ainult ühel puurkaevul ja veetöötlusjaamal (Alternatiiv I) baseeruvalt. Nii nagu Alternatiiv II tehnilises kirjelduses kirjeldatud, osutub varustuskindluse suurendamise seisukohalt perspektiivselt otstarbekaks ka Kiigemäe tee 13, KÜ 94901:005:1650 asuva puurkaevu PRK0007468 liitmine Alternatiiv II koosseisu.

Vallavalitsuse hinnangul ei esine vastuolu tehnoloogilise projekti, taotluses toodud lahenduse ja arengukava lahenduse vahel. Kuid selguse huvides on Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 punktis 9.1.3 eemaldatud viimane lause:

„Tulenevalt võrdluste analüüsist on Külitse piirkonda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks soodsaim valida alternatiiv III".

Otsustati kehtestada määrus nr 104 „Kambja Vallavolikogu 15.08.2019 määruse nr 60 „Kambja valla ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2031" muutmine" (poolt 19, vastu ja erapooletuid ei olnud).

^

 

 

3. Nõustumine transpordimaa omandamisega

Ettekandja haldusjuht Ülo Plakso

Omanik esitas 21.09.2021 taotluse temale kuuluva Räni alevikus asuva Räniküla tänav L2 (registriosa nr 2460504, katastriüksus 94901:005:0167, sihtotstarve transpordimaa) katastriüksuse võõrandamiseks Kambja vallale. Katastriüksusel asuv tee on teeregistris registreeritud numbriga 9490170.

Katastriüksusele jääva tee osas on sõlmitud Kambja vallaga tee avaliku kasutuse leping. Tegemist on tolmuvaba kattega teega, mis on heas sõidukorras. Tee teenindab mitmeid majapidamisi.  

Lähtudes avalikest huvidest soovib vald omandada hinnaga 1 euro omanikult Kambja vallale nimetatud transpordimaa.

Võeti vastu otsus nr 162 Nõustumine transpordimaa omandamisega" (poolt 19, vastu ja erapooletuid ei olnud).

^

 

 

4. Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2022 - 2025

Kuulati finantsjuht Eve Jaanuse ettekannet, rahandus- ja majanduskomisjoni esimees Rait Rohumägi kaasettekannet. Eve Jaanus tutvustas eelarvestrateegi koostamise põhimõtteid ja eelnõu avalikustamisel esitatud parandus- ja täiendusettepanekuid, samuti vallavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohti esitatud ettepanekute arvestamise kohta

Valla eelarvestrateegia eesmärgiks on tagada valla finantsstabiilsus ning jätkusuutlik areng ja eelarvepoliitika. Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid valla võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse enda andmestikule antakse ülevaade ka sõltuvate üksuste kohta (põhitegevuse tulemid ja netovõlakoormused). Vallal on alates 2018. aastast kaks sõltuvat üksust- OÜ Olme ja OÜ Ülenurme Teed.

Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, mida igal aastal tulenevalt majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest korrigeeritakse. Käesolev eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel.

Kamba valla eelarvestrateegia käsitleb 2022-2025 aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid.

Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse finantsseisundist ning võimekusest teenindada olemasolevaid kohustusi.

Kuna valla eelarvestamine baseerub alates 2019. aastast tekkepõhisel süsteemil, on ka eelarvestrateegia koostamisel kasutatud tekkepõhise eelarvestamise metoodikat, eelneva perioodi andmed on võrreldavad.

Eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Koostamise lähtealuseks on Kambja valla arengukava aastateks 2020-2030 ja rahandusministeeriumi andmed.

Eelarvestrateegia perioodi tegevuste planeerimisel on eesmärkideks seatud:

• Plaanid on konservatiivsed ja jätkusuutlikud
• Strateegia perioodil põhitegevuse kulude kasvu hoidmine alla põhitegevuse tulude kasvu
• Positiivne tulem- see võimaldab vallal lisaks laenude teenindamise kuludele panustada rohkem vahendeid oma investeerimistegevusteks
• Investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest
• Erinevate toetusrahade kaasamine vajalike investeeringute teostamiseks
• Valla finantsvõimekuse säilitamine

Nimetatud eesmärkide elluviimisel tuleb arvestada reaalse ümbritseva majanduskeskkonnaga.

Otsustati kehtestada määrus nr 105 „Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2022 - 2025" (poolt 19, vastu  ja erapooletuid ei olnud).

 

---

• Istungi protokoll nr 46

^