Detailplaneeringud

Lihtsustatult võib öelda, et detailplaneering vastab küsimusele: „Mida, kuhu ja millistel tingimustel siin maa-alal ehitada võib?“

Detailplaneeringu eesmärk on määrata, kuidas ühte konkreetset kinnistut või väiksemat ala tohib kasutada (nt elamumaa, äri- või tootmismaa) ja millised hooned sinna ehitada võib.
See reguleerib hoonestuse asukohta, kõrgust, mahtu, kruntide piire, teede ja tehnovõrkude asukohta ning vahel ka haljastuse ja parkimiskohtade lahendusi.
Detailplaneering on avaliku protsessiga dokument – see koostatakse, pannakse avalikule väljapanekule ja selle alusel antakse hiljem ehitusload.

Planeeringute andmekogu

Kambja vallas kehtestatud detailplaneeringud leiab planeeringute andmebaasist PLANK.

Riiklik kehtestatud planeeringute andmekogu (PLANK) säilitab ja avalikustab planeeringute andmeid ning võimaldab kiiret ligipääsu planeeringu failidele ja andmetele otse rakenduse või teenuste kaudu.

Andmekogu rakendus võimaldab leida huvipakkuva piirkonna planeeringud, alla laadida failid või vaadata planeeringulahenduse andmeid otse kaardil.

Kambja valla geoportaal

Kõikide Kambja vallas menetluses olevate detailplaneeringute kohta saab ajakohast teavet Kambja valla detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste kaardirakendusest, kus on:

algatatud
vastuvõetud
ja kehtestatud detailplaneeringud

planeeringute kaardirakendus

Detailplaneeringute menetlemine

Detailplaneeringute menetlemisprotsessist annavad hea ülevaate menetluse skeemid.

Detailplaneeringu algatamiseks esitatakse vallavalitsusele vastav taotlus koos eskiisiga. Taotluse saab esitada täites ära taotluse (docx)ning edastades selle e-posti aadressile [email protected]. Eskiislahenduse seletuskiri peab sisaldama järgmist informatsiooni:

planeeritava tegevuse vastavus liigilt üldisemale planeeringule;
krundi kasutamise olemasolev ja/või planeeritav sihtotstarve või sihtotstarbed;
planeeritava ehitise kasutamise otstarve;
olemasolev ja/või planeeritav krundijaotus;
olemasolevate ja/või planeeritavate hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
olemasolevate ja/või planeeritavate hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
olemasolevate ja/või planeeritavate hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
asjakohasel juhul planeeritavate hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus;
planeeritavalt alalt juurdepääsulahendus avalikule teele.

Eskiislahenduse lisaks esitatud joonis peab olema tekstilise kirjeldusega kooskõlas ning sisaldama asjakohast infot.

Esitatud taotluse ja koostatud eskiisahenduse põhjal otsustab omavalitsus, kas algatada planeering või mitte. Enne detailplaneeringu algatamist sõlmitakse vastav haldusleping detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks. Detailplaneeringu algatamise etapis otsustab omavalitsus, kas on tarvis läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Vastavalt planeerimisseaduse § 130 lõikele 1 võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist (näiteks kooskõlastamist ametiasutustega ja menetlusosaliste kaasamist). Eelnimetatud lõiget ei kohaldata, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut (näiteks juhtotstarbe ulatuslik muutmine, ranna/kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, krundi miinimumsuuruse muutmine). Sellisel juhul sõlmitakse valla, huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahel kolmepoolne leping detailplaneeringu tellimiseks ja rahastamise kokkuleppimiseks.

Avalike rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise osas saab täpselt lugeda detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise korrast.

Kehtetuks tunnistamine

Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui:

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima;
planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Detailplaneeringu osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis taotlus. Taotlus peab sisaldama detailplaneeringu nime, detailplaneeringu kehtestamise kuupäeva ja haldusakti numbrit ning detailplaneeringu (osaliselt) kehtetuks tunnistamise põhjendusi.

Koostamise lõpetamine

Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui:

koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

Detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis taotlus. Taotlus peab sisaldama detailplaneeringu nime, detailplaneeringu algatamise kuupäeva ja haldusakti numbrit ning detailplaneeringu koostamise lõpetamise põhjendusi.