Kambja vald algab kohe Tartu linna lõunapiirilt. Õssul tervitab sisenejaid riigivanem Jaan Tõnissoni suursugune taluhäärber, kus nüüd tegutseb Eesti Maaülikooli Mahekeskus.
Elvasse sõitjad saavad enne sihtkohta jõudmist aja maha võtta Külitsel, maalilise Kiigemäe nõlval, Ropka paisjärve kaldal.
Räni külas Valga–Tartu maantee ääres on traagiliste ajaloosündmuste meenutuseks püstitatud monument Jalaka liinile.
Tee Ülenurmele saab alguse Tartu postimaja liiklussõlmest, liikudes mööda linnaäärset Tartu maanteed. Alevikku sissesõitjad saavad silmata kaasaaegset Ülenurme staadioni koos moodsa spordihoone ja koolimajaga. Maaelu Uudishimukeskuse külastajaid ootavad endises Ülenurme mõisasüdames näitused, kaasahaaravad haridusprogrammid ning traditsioonilised ettevõtmised.
Iga loodusesõber ning linnuvaatleja leiab põnevust Aardla poldri ja Poldrijärve matkaraja äärest.
Põlva ja Võru poole liikujad saavad tutvuda Uhti kõrtsihoonega. 19. sajandist pärit valge hoone on kergesti äratuntav ja kaugelt märgatav.
Vana-Kuustes asub valla ainus mõisakool – Kuuste Kool. 500 aasta vanuses rüütlimõisas tegutsev kool on ümbritsetud pargiga, kus saab nii jalutada kui ka sportida.
Kindlasti tasub Tatra–Otepää maanteel olles suunduda Pangodi järve äärde, mis oma telkimisalaga on hinnatud puhkepaigaks. Igal augustikuu viimasel laupäeval, muinastulede ööl, toimub järve ääres maagiline vaatemäng.
Eesti koorilaulu hällist, Kambja alevikust, leiavad külastajad lisaks mõisapargile olulise maamärgi – Kambja Püha Martini kiriku, kus 1794. aastal kõlas esimest korda eestikeelne koorilaul. Alevikus asuvad esimese eestikeelse raamatu „Wastne Testament“ tõlkijale Adrian Virginiusele ning ühele esimesele eesti soost koolmeistrile Ignatsi Jaagule pühendatud mälestuskivid. Kambja koolis on õpetajaleiba maitsnud vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
Tervisesõbrad leiavad kosutust Kambja terviseradadelt Kopsumäe ja Köstrimäe ümbruses.
Kohtumiseni Kambja vallas!
Viimati uuendatud 21.09.2026
