Ehitamine ja projekteerimine

Taotluse esitamine

Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri. Selleks tuleb ehitisregistrisse sisselogida ja valida menüüst: Ehitised > Projekteerimistingimuste taotlus ja täita e-taotlus.

Ehitusprojekti aluseks kasutatud geoalus peab olema registreeritud geoarhiivi.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

Kohalik omavalitsus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise:

• püstitamiseks või rajamiseks;

• laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

• hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;

• et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
• üldplaneeringus määratud tingimusi.

Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise:

• kasutamise otstarve;

• suurim lubatud arv maa-alal;
• asukoht;
• lubatud suurim ehitisealune pind;
• kõrgus ja vajaduse korral sügavus;
• arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
• maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;
• ehitusuuringu tegemise vajadus;
• haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.

Detailplaneeringu olemasolul

Detailplaneeringu olemasolu korral võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:

• detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;

• detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
• detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

• hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;

• et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;

• üldplaneeringus määratud tingimusi.

Projekteerimistingimusi ei anta:

• detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks,

• üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks,

• avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks,

• riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud:

• kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud;

• hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
• kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
• arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;
• maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta;
• ehitusuuringu tegemise vajadust;
• haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;
• planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.

Projekteerimistingimuste menetlemine

Kohalik omavalitsus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui kohalik omavalitsus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.

Lisad hoonete projekteerimistingimuste taotlemiseks:

• asendiskeem (tõene geodeetiline alusplaan)

• olemasoleva hoone inventariseerimise joonised

• kavandatava ehitustegevuse eskiisjoonised

Lisad rajatiste projekteerimistingimuste taotlemiseks:

• eskiis või asukohaskeem

• võrguvaldaja(te) tehnilised tingimused

• muinsuskaitse eritingimused

• korteriühistu üldkoosoleku protokoll

• asukoha valiku protokoll

Riigilõiv

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Kambja vallavalitsuse arveldusarvele

Selgitusse tuleb märkida, mille eest riigilõiv on tasutud ja aadress
(näiteks: riigilõiv Ringtee 1, Tõrvandi projketeerimistingimuste eest).

Riigilõivu tasumine on reguleeritud riigilõivuseadusega.

Taotluse esitamine

Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri. Selleks tuleb ehitisregistrisse sisse logida ja valida menüüst: Ehitised > Ehistusloa taotlus ja täita e-taotlus.

Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitusprojekt, mis peab vastama kehtivatele nõuetele.

Riigilõiv

Riigilõiv tuleb tasuda Kambja vallavalitsuse ühele arveldusarvele:

AS SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank AS EE592200221068464111

Selgitusse tuleb märkida, mille eest riigilõiv on tasutud ja aadress
(näiteks: riigilõiv Ringtee 1, Tõrvandi ehitusloa eest).

Riigilõivu tasumine on reguleeritud riigilõivuseadusega.

Hoone ehitusloa taotluse läbivaatamine

• Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot. NB! Siia alla ei kuulu abihooned, kuurid, garaažid jmt.
• Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
• Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot.
• Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine

Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot.Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.

Abihoonete (ehitisealuse pinnaga üle 20 m²) püstitamine kinnistule nähakse ette detailplaneeringus või projekteerimistingimustega.

Alla 20 m² abihoone

Alla 20 m² abihoonete puhul ei ole tarvis kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada. Järgida tuleb siiski, et abihoonet ei ehitataks detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega määratud ehituskeelualasse. Arvestada tuleb tuleohutusnõuetega.

Abihoone pinnaga  20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m

Kui soovitakse püstitada abihoonet, mille ehitisealune pindala on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt kuur, garaaž, panipaik, varjualune jms), on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja -projekt.

Ehitisteatis esitatakse ehitisregistris aadressil https://www.ehr.ee/. Logida sisse ja valida menüüst Ehitised > Ehitisteatis

Ehitusteatis on riigilõivuvaba.

Üle 60 m² pinnaga ja üle 5 m kõrgune abihoone

Kui abihoone on üle 5 m kõrge või ehitisealuse pinnaga üle 60 m², on vaja taotleda ehitusluba.

Riigilõiv on sellisel juhul 250 eurot.

Muudatused hoone juures (millel puudub kasutusluba) jagatakse oma suuruselt ja tähtsuselt kaheks.

1. Muudatused, mis võrreldes algse ehitusprojektiga võimaldavad kasutada alternatiivset ehitustoodet, -materjali ja -seadet, tehnosüsteemi, ehitise tehnilist lahendust või parandada ehitusprojekti vigu ja ebatäpsusi. Sellisel juhul esitatakse koos hoone kasutusloa taotlusega projekti muudatus vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" nõuetele ( 12)
2. Ehituse käigus on ehitist laiendatud alla 33% mahust, lisatud tehnosüsteeme (õhksoojuspump, päikesepaneelid jms), muudetud hoone kõrgust. Sellise juhul tuleb taotleda uus ehitusluba ehitise püstitamiseks. Kui ehitis on juba valminud ja muus osas vastab ehitusloa saanud projektile (sh detailplaneeringule ja/või projekteerimistingimustele), esitatakse nii algne ehitusprojekt kui ka projekt, mis kajastab tehtud või veel tehtavaid muudatusi. Kui mahtu suurendatakse üle 33% ja/või rajatud ehitis ei vasta detailplaneeringule/projekteerimistingimustele, siis tuleb alustada uuest detailplaneeringu koostamisest, projekteerimistingimuste taotlusest.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".

Õhksoojuspumba, maasoojuspumba jms paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt.

Ehitusteatis on riigilõivuvaba.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".

Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.

Vajalikus projektis kajastada vähemalt:

• Joonistel korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonised ja kogu projekt vormistada vastavalt nõuetele.
• Asendiplaan hoone asukohaga, millel tähistada välisagregaadi koht ja kaugus lähimast naaberkinnistu hoonest
• sh seletuskirjas:
• Hoone asukohakirjeldus.
• Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist?). Mis tehnosüsteemiga on tegemist, mis võimsusega, millistele nõetele paigaldamine ja projekteerimine peab vastama.

Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks 

• Kooskõlasta puurkaevu või puuraugu asukoht vallavalitsusega.
  • Selleks esita kooskõlastamise taotlus.
  • Vajadusel konsulteeri keskkonnaspetsialistiga.
• Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekti, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
• Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks taotle kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Ehitusloa taotluse võib teha ka projekteerija kui selleks on temaga kokkulepe sõlmitud. Taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt ja muud vajalikud dokumendid.
• Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu või puuraugu ehitusloa taotluse ametkondadega läbi ehitisregistri menetluse. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse või keeldub taotluse kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
• Vallavalitsus annab välja puurkaevu või puuraugu rajamiseks ehitusloa ja peale ehituse valmimist kasutusloa.
• Puurkaevu või puuraugu rajab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik; 
• Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid. Andmed esitatakse elektrooniliselt VEKA veebilehe  kaudu sisse logides.

Täiendav teave keskkonnaameti veebis

Salvkaevu rajamiseks

• Esita vallavalitsusele ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.
• Salvkaevu rajamiseks ning ümberehitamiseks või lammutamiseks ei ole nõutav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. 
• Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaameti üldkontaktile.
• Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Vallavalitsus teavitab lammutamisest keskkonnaametit, kes kannab lammutamise andmed keskkonnaregistrisse. 
• Olemasolevate salvkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmisega tegeleb keskkonnaagentuur. 
• Salvkaevude rajamisele, ümberehitusele ning lammutamisele kohalduvad ehitusseadustiku sätted ning keskkonnaministri määruse nr 43  § 12-14.

Täiendav teave keskkonnaameti veebis

Reovesi

Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.

Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb vallavalitsusega kooskõlastada. Selleks võta ühendust ehitusspetsialistiga.

Täiendav teave keskkonnaameti veebis

Kui piirdeaia rajamisega kaasnevad kaevetööd (sügavus üle 0,3 m), tuleb omavalitsusele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Katastriüksuste vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti.

Ehitusteatis ja ehitusprojekti esitatakse läbi ehitisregistri elektroonilise keskkonna www.ehr.ee

Piirdeaia projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega.

Kui piirdete tüüp ja kõrgus ei ole reguleeritud detailplaneeringuga, on aluseks valla üldplaneering.

Kasutusloa taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri elektroonilise keskkonna www.ehr.ee.

Koos taotlusega tuleb esitada:

• ehitusprojekt;
• ehitusdokumendid;
• tasuda tuleb riigilõiv.

Kasutusloa jaoks vajaminevad ehitusjärgsed teostustused peavad olema kantud geoarhiivi.

Ehitusdokumendid on järgmised:

1. Ehitise ülevaatuse akt (akti allkirjastab ehitaja, omanik, omanikujärelevalve) (näidis allpool)
2. Ehitusprojekt, mille järgi ehitati. Kuna ehitist võib ehitada tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti järgi, siis tuleb kasutusloa taotlemisel esitada vajalikud tööprojektid. Juhul, kui põhiprojekti staadiumis olev ehitusprojekt oli koostatud piisava detailsusega, mis võimaldas nõuetekohaselt ehitada, siis võib esitada ka vastava põhiprojekti (ennekõike puudutab see tehnovarustuse osa).
3. Märkus: kui ehitusloa väljastamise aluseks olnud eelprojektis on kirjas, et tehnovarustuse (elekter, gaas, vesi-kanal, küte, ventilatsioon) osadele koostatakse eraldi projektid, siis tuleb need ka tellida ja esitada. Sama kehtib ka projekti konstruktiivse osa puhul.
4. Ehitustööde päevik (täiendatud fotodega) (näidis allpool)
5. Hoone mahamärkimise akt
6. Õhulekkearvu mõõtmise akt - õhulekkearvu väärtus tõendatakse mõõtmisega pärast õhutõkketööde teostamist (enne siseviimistlustööde alustamist) ning vajadusel tihendatakse piirdetarindeid kuni projekteeritud väärtuse saavutamiseni (nõutav kui ehitamisega on alustatud peale 14.02.2020).
7. Ehitusjärgne geodeetiline alusplaan
8. Eriosade projektid: vesi, kanalisatsioon, elekter, side, küte, ventilatsioon, gaas (nii hoonevälised kui hoonesisesed)
9. Teostusjoonised: vesi, kanalisatsioon, elekter, side, küte, ventilatsioon, gaas (nii hoonevälised kui hoonesisesed)
10. Torustike puhul katsetamist ja kasutamist lubavad aktid (nt vesi, põrandaküte, maakütte välikontuur, gaas, survestusaktid)
11. Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit (info)
12. Gaasipaigaldise puhul kasutuselevõtule eelnev audit
13. Ventilatsiooni mõõdistuspass (õhuhulkade ja mürataseme mõõdistusprotokoll)
14. Jäätmeõiend või dokumendid ehitusjäätmete üleandmise kohta.
15. Hoone omaniku kinnitus tehnovõrkude lepingute olemasolu kohta või liitumislepingud või omaniku kinnitus liitumislepingute olemasolu kohta.
16. Kütteseadme puhul korstnapühkija akt
17. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Elamu puhul riigilõivu summa 30 EUR, mitteelamu puhul 60 EUR. Selgitusse: Riigilõiv kasutusloa taotluse läbivaatamise eest. ……………………(objekti aadress)

Vallavalitsuse arvelduskonto numbrid on ka ehitisregistris ja summa arvutab register.

Riigilõivu saaja: Kambja Vallavalitsus

Kui ehitustegevus toimus enne 12.09.2015 ja isik ehitas enda tarbeks üksikelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone, koosnevad ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojektist ja ehitustööde päevikust, kuhu kantakse eritööde ja kaetud tööde andmed mahus, mis on asjakohased ja otstarbekad.

Lisaks tuleb esitada auditid:

a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele; 

b) gaasipaigaldise olemasolul tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; 

c) ventilatsiooni olemasolul- mõõdistusprotokoll; 

d) küttesüsteemide kontrollakt;

Ehitise audit

Kui ehitusprojekt ja teostusjoonised puuduvad, siis on neid võimalik asendada ehitise auditiga. Kui ehitise auditi käigus ei koostata näiteks elektripaigaldise, gaasiseadmete, ventilatsiooni ja küttesüsteemide kontrollakte, siis tuleb need tellida eraldi.

Kasutusluba antakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui taotlus on tagastatud märkuste lahendamiseks, siis pikeneb ka taotluse menetlemise tähtaeg.