Mida suurem kriis, seda kauem võib võtta kohaliku omavalitsuse või riigi abi jõudmine Sinuni. Alustuseks hinda oma kodu ja ümbruskonna võimalikke riske ning mõtle, kuidas erinevates olukordades toime tulla. Aruta pereliikmete, naabruskonna, korteriühistu või kogukonnaga, millised kriisid on teie piirkonnas kõige tõenäolisemad ning milliseid samme nende korral astuda. Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest su igapäevaelu sõltub (elekter, side, küte) ja leia alternatiivsed lahendused juhuks, kui üks või enamik neist katkeb. Oluline on, et kõigil pereliikmetel oleks kriisiplaanis kindlaks määratud oma roll ja tegevused.
Ole valmis!
Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks.
Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka siis, kui internetti parasjagu pole.
Sama sisu leiab ka veebilehelt https://www.olevalmis.ee/
Hädaolukorraks valmistumise juhendeid leiab ka päästeameti veebist rescue.ee
Abiks kriisiks valmistumisel
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
-
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
-
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
-
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
-
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Oluline on tagada, et kodus oleks piisavalt esmavajalikke vahendeid, mis võimaldavad hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul ka siis, kui elekter või veevarustus ajutiselt katkeb. Selleks tuleks varuda joogivett, toitu ning ravimeid. Samuti on hea mõte arutada perega läbi plaan, kuidas eriolukorras tegutseda ja kuidas suhelda, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.
Kriisivarud ei pea olema eraldi seisvad – neid võib kasutada igapäevaselt, kuid on oluline hoida teatud varu alati olemas. Kriisiolukordadeks võiks kodus olla:
-
piisav kogus joogivett,
-
säiliv toit,
-
vajalikud ravimid,
-
hügeenivahendid,
-
taskulambid ja muud valgusallikad,
-
raadio, mis töötab patareidega või generaatoriga,
-
sularaha varu,
-
küttematerjal külmemaks perioodiks,
-
toit lemmikloomadele,
-
autos vähemalt pool paaki kütust.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
- Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest sinu kodu sõltub (elekter, vesi, küte, side, kanalisatsioon). Vaata kriitiliselt üle kodused varud, sealhulgas sularaha, ning hinda ravimite ja koduapteegi seisukorda.
- Lepi lähedastega kokku, kuidas kriisi ajal ühendust hoida või kus kokku saada. Hinda, kas keegi lähedastest vajab kriisiolukorras kohest tuge.
- Veendu, et kõik olulised dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavas kohas, et vajadusel kiiresti kaasa haarata. Räägi perega läbi hädavajalike vahendite (näiteks koduapteek) asukohad ja kasutamine (näiteks kuidas vett või gaasi kinni keerata, generaatorit kasutada).
- Koonda enda jaoks olulised kontaktid, sealhulgas naabrid, korteriühistu liikmed, teenusepakkujate telefoninumbrid ja kohaliku omavalitsuse infonumber.
Arutage läbi:
- Millal ja kuidas kriisiolukorras abi kutsuda.
- Kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna.
- Kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada.
- Kuhu võiksite ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde).
- Millistes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda.
- Kas elate või töötate piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
- Millal on ohutum jääda koju.
- Mida kodust lahkudes ehk evakueerudes kaasa võtta.
- Kuidas kriisiolukorras koduloomade eest hoolitseda.
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Elektrikatkestused võivad mõjutada igapäevaelu mitmel moel, mistõttu tasub läbi mõelda, millised seadmed ja süsteemid sinu kodus elektrist sõltuvad ning kuidas neid puudujääke leevendada.
Näiteks lakkavad töötamast valgustid, köögitehnika, külmkapp, pesumasin, teler, raadio ja kõik laetavad seadmed. Samuti võivad elektritoitel olla välisuksed ja väravad, mis võivad seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. Lisaks võib elektrikatkestus häirida veevarustust ja kanalisatsiooni toimimist. Pikema katkestuse korral võivad ka kauplused, apteegid ja tanklad ajutiselt suletud olla, seega on oluline, et suudaksid vähemalt nädala jagu iseseisvalt hakkama saada.
Hädaolukorraks valmistumise ja energiakindluse tagamiseks on hakatud senisest enam soetama elektrigeneraatoreid ning on tekkinud küsimusi, kuidas neid paigaldada ning kasutada nii, et ka ohutus oleks tagatud. Päästeameti ohutusjuhend on abimaterjaliks elektrigeneraatori soetamisel, paigaldamisel ja kasutamisel. Toodud on peamised ohutusnõuded hoonesse paigaldatavate ehk statsionaarsete generaatorite kui ka kodumajapidamises kasutatavate generaatorite kohta.
NB! Jälgi hoolikalt tootjapoolseid paigaldus-, kasutus - ja hooldusjuhendeid. Vajadusel pöördu täpsustava info saamiseks tootja esindaja poole.
Enne generaatori ostu:
- Selgita välja, milliseid elektriseadmeid hädaolukorras vajad.
- Arvuta välja vajalike seadmete elektrivajadus.
- Juhul kui soovite generaatoriga ühendada elektroonikaseadmeid, peab olema generaatorile märgitud AVR (automaatne pingeregulaator) kui seda märget ei ole, siis tohi elektroonikaseadmeid generaatoriga ühendada.
- Mõtle hästi läbi, millises kohas hakkad generaatorit kasutama. Kohtkindla generaatori puhul uuri, millise ruumi tingimused sobivad generaatori paigaldamiseks. Jälgi, kas generaator on mõeldud kasutamiseks siseruumides või õues. Siseruumidesse mõeldud generaatorid ei talu muutlikke ilmastikutingimusi ja niiskust.
- Statsionaarse generaatori paigaldamise korral uuri kohalikust omavalitsusest, kas on vaja esitada Ehitisregistrisse ehitusteatis
Rohkem teavet päästeameti veebist.
Kui su elamises sõltub veevarustus elektrist või sa pole kindel selle toimimise kohta katkestuse ajal, tasub varuda piisavalt joogivett. Ühisveevärgiga liitunud kodudes on soovitatav uurida omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kuidas veevarustus kriisiolukorras tagatakse. Minimaalselt peaks arvestama 3 liitri joogiveega inimese kohta ööpäevas. Samuti tasub läbi mõelda alternatiivsed veeallikad, näiteks läheduses asuvad looduslikud veekogud. Kaart piirkonna avalikest joogiveevõtu kohtadest, kaevudest, allikatest
Kui kasutad loodusest võetud vett (sh lumevett), keeda seda vähemalt 10 minutit või kasuta spetsiaalseid puhastusvahendeid.
Kanalisatsioon võib elektrikatkestuse tõttu lakata töötamast, mis võib põhjustada veeuputusi ja sanitaarprobleeme. Seetõttu tasub varuda alternatiivseid lahendusi, näiteks tualettpotti paigutatavaid prügikotte või kuivkäimlat.
Kui su kodu küttesüsteem töötab elektriga, tasub läbi mõelda alternatiivsed lahendused. Keskküttele toetudes tasub uurida kohalikult omavalitsuselt või teenusepakkujalt, kuidas see katkestuste ajal toimib.
- Kodus võiks olemas olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, näiteks tava- või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Hoolitse selle eest, et kütteseadmed oleks nõuetele vastavalt hooldatud.
- Kui soojendad tuba kamina või ahjuga, tee seda vaid siis, kui oled ärkvel, ning kustuta kütteallikad enne uinumist.
- Varu küttematerjali ühenädalane varu nii põhi- kui ka alternatiivse kütteseadme jaoks. Järgi küttematerjali hoiustamisel ohutusreegleid!
- Mõtle läbi, kas küttekatkestusel on vaja tühjaks lasta vee- ja küttetorud, lülitada sisse tsirkulatsioon või lasta veel kraanist joosta, et vähendada torude külmumisohtu. Tee kindlaks, kuidas süsteemid sinu kodus toimivad.
- Vee- ja küttetorustiku külmumisohu vältimiseks soojusta torud (soojusisolatsioon, riidega, vms).
Mida teha küttekatkestuse ajal?
- Võimalusel kasuta tava- või gaasikaminat, puuküttega ahju või pliiti. Samuti sobib generaatoriga töötav elektriradiaator, soojapuhur, soojuspump vms. Järgi alati ohutusnõudeid!
- Kui sul ei ole alternatiivset kütteallikat, kasuta sooja hoidmiseks ühte ruumi. Lülita välja sundventilatsioon, sule uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus välja pääseb.
- Riietu soojalt ja kata suuremad aknad/ klaaspinnad kardinate, ruloode, paksema kanga või tekkidega.
- Tuuluta ruume lühikeste perioodide kaupa.
- Kui kodu teistes ruumides langeb temperatuur nii madalale, et tekib vee- ja küttetorustiku külmumise oht, soojenda torud täiendavalt riidega. Veetorude külmumisoht väheneb, kui lased veel aeg-ajalt kraanist voolata.
- Kui sa ei saa soojusvarustuse katkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks lähimasse kerksuskeskusesse. Kerksuskeskuse avab kohalik omavalitsus kriisiolukorras
- Kodused toiduvarud peaksid sisaldama toiduaineid, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata.
- Pikema säilivusajaga ja lihtsasti tarbitavad tooted on näiteks konservid, kuivikud, pähklid, müslibatoonid ja küpsised.
- Soovitatav on varuda igapäevaselt tarbitavaid toiduaineid, mida saab ringluses hoida, ning ka lemmikloomadele vajalikku toitu.
- Toidu valmistamiseks saab kasutada grilli, matkapliiti või priimust, kuid nende kasutamisel tuleb järgida tuleohutusreegleid.
Side võib katkeda enamasti elektrikatkestuste, ulatuslike küberrünnakute tõttu või kaablite-seadmete rikke tõttu.
Kui asumis läheb elekter ära, siis interneti püsiühendus ehk kaabel ja optika katkevad kohe, kuna kodused wifi seadmed ilma elektrita ei tööta. Kui kodused sideteenused nagu mobiilside, tavatelefon, internet ehk andmeside ja televisioon sõltuvad samast teenusepakkujast, tuleb olla valmis ka nende samaaegseks katkestuseks.
- Lühiajalised ja piirkondlikud katkestused ei mõjuta sideteenuseid oluliselt. Mõnel pool võib mobiililevi halveneda – sel juhul mine õue, kus levi on parem. Kui asud elektrikatkestuse piirkonnas aga tead, et lähedal asuvas piirkonnas on elekter olemas, liigu sinna. Tõenäoliselt on seal ka mobiililevi olemas.
- Ulatuslike ja pikaajaliste katkestuste korral halveneb sideteenuste kättesaadavus järk-järgult. Teenusepakkujad suudavad sidet hoida eelkõige kohalike omavalitsuste keskustes tänu generaatoritele.
- Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riik korraldada siseriikliku rändluse käivitamise, mis võimaldab kasutada teiste operaatorite mobiilsidevõrku. Teenuse kvaliteet võib erineda, kuid on piisav info saamiseks (sõnumite saatmine, uudiste lugemine). Riik teavitab avalikkust rändluse käivitamisest.
Kuidas sidekatkestuseks valmistuda?
- Kirjuta üles olulised telefoninumbrid (pereliikmed, naabrid, 112 ehk Häirekeskus, 1247 ehk riigiinfo telefon, kohaliku omavalitsuse infotelefon jms). Side katkemisel või telefoni aku tühjenemisel ei pruugi kontaktilist olla kättesaadav, aga siis on võimalik lähedastele helistada näiteks kellegi teise telefoni laenates.
- Lauatelefon ja wifi ruuter ei tööta elektrikatkestuse ajal.
- Telli mobiilne internet – see töötab seni, kuni võrgul on varutoide ja seadme aku kestab. Ulatusliku katkestuse korral võib andmeside olla piiratud ja aeglane ehk veebide kuvamine on aeglane. Väldi mittevajalikke mobiilikõnesid ja kasuta sidet ainult hädavajadusel.
- Halva levi korral mine õue või kõrgemale kohale. Väga kehva levi puhul (nt ka suurürituse ajal) eelista SMS-i helistamisele.
- Soeta patareidega, dünamo või päikesepatareiga töötav raadio. Uudiseid saad jälgida ka autoraadiost. Kriisiteavet jagatakse ERR-i raadiojaama Vikeraadio vahendusel (Valgjärve FM põhisaatja 106,1 MHz, Tartu FM abisaatja 106,7 MHz; DAB Valgjärve/Tartu kanal 5D, multipleks R1, 180,064 MHz).
- Varu akupank ja patareid, millega saad telefoni vajaduse laadida. Veendu, et akupangad on alati laetud.
- Uuri, kuidas jälgida vabalevis telekanaleid. Näiteks toa- või katuseantenniga.
- Tea, kust häda korral abi saab. Näiteks, kus asub lähim kerksuskeskus, päästekomando, politseijaoskond, erakorralise meditsiini osakond.
- Hoia kodus sularaha, sest andmeside katkestuse korral ei pruugi mobiilimaksed ja pangakaardid toimida sealhulgas isiku autentimist kasutavad rakendused (nt mobiili-ID ja Smart-ID).
- Lepi perega kokku kohtumispaik, juhuks, kui üksteisega ei saa ühendust.
Mida teha kui side on katkenud?
- Lülita nutiseadmes välja akut kulutavad funktsioonid nagu wifi, mobiilne internet, rakendused, mis vajavad sidet, ekraani heledus, Bluetooth jne.
- Kuula raadiost täistundidel uudiseid. Raadiot saab kuulata ka autos.
- Arvesta, et andmeside katkestuse korral võivad olla häiritud ka pangakaardimaksed ja elektrooniline tuvastamine (mobiil-ID, Smart-ID).
- Hädaabinumbrile 112 saad helistada ka halva ühenduse puhul, sest helistades kasutab telefon automaatselt toimivat mobiilivõrku, isegi kui see pole sinu operaator.
- Kui igasugune side puudub ja abi kutsumine pole võimalik, mine viivitamatu abi saamiseks lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda või erakorralise meditsiini osakonda.
- Otsi infot kogukonnast, lähimast kerksuskeskust, päästekomandost või politseijaoskonnast.
- Levi puudumisel mine kõrgemale või mujale, kus näiteks elektrikatkestus ei mõjuta sidet.
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Tõhusaks kriisihaldamiseks peaks igal korteriühistul olema plaan, kuidas toimida vee-, kaugkütte- või elektrikatkestuse korral.
- Kontrollige, kellel on juurdepääs keldrisse. Kõigil elanikel ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Lepige ühistus kokku, kellel on võtmed olulistesse sõlmpunktidesse (võtmeid võiks olla mitmel inimesel) ning tagage, et varjumise vajaduse korral oleks kõigil hoones viibijatel lubatud keldrisse pääseda.
- Keldril peaks olema mitu väljapääsu. Kõik uksed peaksid olema avatavad ning võtmed peavad olema kergesti kättesaadavad.
- Uksed, väravad ja tõkkepuud peaksid olema elektrikatkestuse korral avatavad ka mehaaniliselt. Samuti peaks olema võimalik manuaalselt juhtida olulisi tehnosüsteeme (näiteks signalisatsioon, küte, ventilatsioon).
- Kui majas on lift, varustage see juhendiga, mis selgitab, mida teha lifti ootamatu seiskumise korral.
- Kaugküttesüsteem võib elektrikatkestuse ajal töötamist jätkata, kuid soojus ei pruugi majja jõuda. Mõelge, kas teie hoone vajaks katkestuse korral generaatorit.
- Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks on võimalik tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
- Kaardistage elanikud, kellel on võimalus ajutiselt mujale elama minna.
- Tuvastage elanikud, kes ei suuda iseseisvalt lahkuda ja vajavad abi. Sellest tasub ka kohalikke omavalitsusi teavitada.
- Korteriühistu liikmetel peaksid olema omavahelised kontaktid, ning hoone eest vastutavatel isikutel peaks olema teenusepakkujate ja kohalike omavalitsuste kontaktandmed, kuhu probleemide korral pöörduda.
- Analüüsige läbi erinevad võimalikud ohud ja kriisid ning töötage välja tegevusplaan, mida tutvustate ka ühisel kogunemisel.
- Lisaks evakuatsiooniplaanile koostage üheskoos ka hädaolukordade plaan, millest kõik elanikud on teadlikud. Leppige kokku üksteise teavitamise süsteem ning ühtsed infoallikad.
- Koostage juhendid erinevate elutähtsate teenuste katkemise korral (elekter, vesi kanalisatsioon, ventilatsioon) ning võimalusel töötage välja alternatiivsed lahendused (generaator, lähim puhta vee koht). Selgita välja, millised seadmed tuleb katkestuse korral manuaalselt ümber lülitada ja millised seadmed on varutoitega kaetud (nt generaatori olemasolu puhul).
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
Arutage läbi
- Kui palju inimesi elab kogukonnas või külas?
- Milline on kohalike teede olukord?
- Kus asuvad piirkonna puhta joogivee allikad? Kaardistage ka mahajäetud talude kaevud.
- Kes tunneb hästi piirkonna metsasid ja metsateid?
- Millistes piirkondades on halb mobiililevi?
- Kui palju inimesi on saanud väljaõppe (näiteks esmaabi, pääste, psühholoogiline nõustamine jne)?
Häbaabi ja turvalisus
Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.
Loe veel
Elutähtsad teenused
Elutähtsad teenused on need teenused, mille toimimine on ühiskonna ja riigi jaoks nii olulise tähtsusega, et nende katkemine või tõsine häire võib ohustada inimeste elu, tervist, julgeolekut või majanduse toimimist.
Loe veel
Kerksuskeskused
Kerksuskeskused on kohalikud tugipunktid, mille eesmärk on tagada kogukonna toimetulek ja vastupidavus kriisiolukordades – näiteks elektrikatkestuse, tormide, küberrünnakute, tarnehäirete või sõjalise ohu korral.
Loe veel
Kriisideks valmistumine
Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada.
Loe veel
Avalikud varjumiskohad
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad tänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Loe veel
Ohuteavitus
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.
Loe veel
Kriisipoed ja avariitanklad
Üle-eestiline kriisivalmiduse võrgustik, kus generaatoritega varustatud kauplused ja tanklad tagavad ka ulatuslike elektrikatkestuste ajal elanikele toidu, esmatarbekaupade, ravimite ning mootorikütuste kättesaadavuse.
Loe veel
Kriisikomisjon
Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.
Loe veel
Kriisikaart
Kaardilt on leitavad avalikud varjumiskohad, kerksuskeskused, kriisipoed- ja tanklad
Elanikkonnakaitse, kriis, kriisivalmidus, kriisideks valmistumine, kriisiks valmistumine, valmisolek kriisiks, tsiviilkaitse, looduskatastroof, elektrikatkestus, sidekatkestus, veekatkestus, soojuskatkestus, kütte avarii, suletud teed, läbimatud teed, torm, lumetorm, suletud teed, sõda.
Viimati uuendatud 24.03.2026
