Kriisikomisjon

Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.
  • Esimees Kajar Lember (vallavanem, kriisi juht)
  • Aseesimees Ragnar Veemaa (kriisi juhi abi)
  • Kaido Tiitus (kriisi koordinaator)
  • Toomas Arumägi
  • Toomas Otsatalo
  • Ülo Plakso
  • Jüri Nõmm
  • Üllar Jurs
  • Jaano Maask
  • Arne Peda
  • Rahel Tamm

Kriisikomisjoni ülesanded

  • Riskide hindamine
    – analüüsib võimalikke ohuallikaid (tormid, üleujutused, suurõnnetused, küberrünnakud, nakkused jms).

  • Kriisiplaani koostamine ja ajakohastamine
    – määratakse, kes mida teeb, milliseid ressursse kasutatakse ja kuidas inimesi teavitatakse.

  • Kriisijuhtimise korraldamine
    – juhib tegevust hädaolukorras: koordineerib päästetöid, tagab elutähtsate teenuste toimimise, avab vajadusel varjumis- või kerksuskeskused.

  • Infovahetus ja teavitamine
    – korraldab elanike teavitamist ning teeb koostööd meediaga.

  • Koostöö teiste asutuste ja vabatahtlikega
    – kaasab kriiside lahendamisse kogukonna, ettevõtted ja vabatahtlikud.

Elanikkonnakaitse

Häbaabi ja turvalisus

Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.

Loe veel
Torudest skulptuur moodustab H20

Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused on need teenused, mille toimimine on ühiskonna ja riigi jaoks nii olulise tähtsusega, et nende katkemine või tõsine häire võib ohustada inimeste elu, tervist, julgeolekut või majanduse toimimist.

Loe veel
Pildil on maapiirkonnas asuv kerksuskeskus. Esiplaanil on punane silt tekstiga „Info · abi – kerksuskeskus“, millel on info, elektri ja esmaabi sümbolid. Sildi kõrval maas on kaasaskantav generaator ja tarvikud. Taustal on madal hoone punase katusega, mille avatud ukse juures suhtlevad vabatahtlik päästetöötaja ja kohalik elanik. Hoone kõrval lehvib Kambja valla roheline lipp. Ümbruses on mets ja kruusatee, mis rõhutavad maalähedast ja kogukondlikku keskkonda.

Kerksuskeskused

Kerksuskeskused on kohalikud tugipunktid, mille eesmärk on tagada kogukonna toimetulek ja vastupidavus kriisiolukordades – näiteks elektrikatkestuse, tormide, küberrünnakute, tarnehäirete või sõjalise ohu korral.

Loe veel
Pildil on köögisahtel, kus läbipaistvate kaantega karbid sisaldavad kuivained nagu kaerahelbed, riis, suhkur ja makaronid. Karbid on sildistatud ja paigutatud korrapäraselt, et toiduained oleksid hõlpsasti leitavad. Tegemist on organiseeritud koduse toiduvaruga, mis sobib pikaajaliseks säilitamiseks ja kriisiks valmistumiseks.

Kriisideks valmistumine

Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada.

Loe veel
Pildil on avaliku varjumiskoha sissepääs betoonseina sees. Ukse kõrval on oranž silt sinise kolmnurgaga ja kirjaga „Avalik varjumiskoht“. Avatud uksest viib trepp ja koridor maa-alusesse ruumi, mida valgustavad laevalgustid. Keskkond on lihtne ja funktsionaalne, viidates turvalisele varjumiskohale kriisiolukorras.

Avalikud varjumiskohad

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad tänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

Loe veel
Sireenid katusel.

Ohuteavitus

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.

Loe veel
Pildil on Coop kauplus ja selle kõrval Neste tankla.

Kriisipoed ja avariitanklad

Üle-eestiline kriisivalmiduse võrgustik, kus generaatoritega varustatud kauplused ja tanklad tagavad ka ulatuslike elektrikatkestuste ajal elanikele toidu, esmatarbekaupade, ravimite ning mootorikütuste kättesaadavuse.

Loe veel
Pildil on lähivaates käsi, mis hoiab TETRA raadiosaatjat. Taustal on veidi udusena näha hele kahe korrusega hoone. Raadiosaatja ekraan ja nupud on selgelt eristatavad, rõhutades sidepidamise rolli. Kompositsioon toob esile operatiivse suhtluse tähtsuse kriisiolukorras.

Kriisikomisjon

Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.

Loe veel
Allakukkunud deltatiivaga droon.

Droonioht

Kui droonid ei ole suunatud Eesti vastu, kuid on sattunud või võivad sattuda Eesti õhuruumi, antakse teavitus õhuohust. Sellisel juhul tuleb varjuda siis, kui droon on nähtav või kuuldav ning kujutab otsest ohtu.

Loe veel
Tunnus

Kriisikaart

Kaardilt on leitavad avalikud varjumiskohad, kerksuskeskused,  kriisipoed- ja tanklad 

Ava kaart 

Elanikkonnakaitse, kriis, kriisivalmidus, kriisideks valmistumine, kriisiks valmistumine, valmisolek kriisiks, tsiviilkaitse, looduskatastroof, elektrikatkestus, sidekatkestus, veekatkestus, soojuskatkestus, kütte avarii, suletud teed, läbimatud teed, torm, lumetorm, suletud teed, sõda.

Seotud viited

Komisjoni koosseisu kinnitamine

Viimati uuendatud 23.03.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite tagasisidet, juhist või linki, siis lisage enda e-postiaadress.
Teile vastatakse, kui küsimus on konkreetselt seotud veebilehega. Juhime tähelepanu, et käesolevalt vormilt ei saa esitada muud päringut, edastada märgukirja või selgitustaotlust, samuti mitte teabenõuet.