Tutvustus ja asukoht

Kambja valla naaberomavalitsusteks on Nõo, Kastre ja Luunja vald ning Tartu linn Tartumaal, Otepää vald Valgamaal ning Kanepi ja Põlva vald Põlvamaal.

Valda läbivad Tallinn–Tartu–Luhamaa, Jõhvi–Tartu–Valga, Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Tatra–Otepää–Sangaste ja Uhti–Põlva maantee ning Tartu–Koidula ja Tartu–Valga raudtee ning laevatatav Emajõgi. 

Valla pindala on 275 km² ja siin elab enam kui 14 500 elaniku. Vallas on kuus üldhariduskooli – gümnaasium ja neli põhikooli ja üks HEV riigikool. Seitsmes asulas on lasteaiad. Vallas paikneb Tartu lennuväli ja selle kõrval lennuakadeemia. Valla linnalähipiirkond on osa Tartu rattaringlusest ja sinna ulatub ka linnaliin.

Eelarvemaht 2026. aastal on 47 738 322 eurot.

Ajaloost

Kambjat mainitakse ürikutes esimest korda 1330. aastal olles hiljem samanimelise kihelkonna keskus. Suure-Kambja mõisat on esmamainitud 1594. aastal, millest 17. saj eraldati Vaste-Kambja e Väike-Kambja mõis keskusega Kambja kirikukülas (praegune Kambja alevik).

Kambjas, kui vanas kultuuri- ja hariduskeskuses, tegutseb 1794. aastast Eesti vanim laulukoor. Kambja kool alustas tegevust juba aastal 1686, olles nii Eesti esimeste talurahvakoolide hulgas.

17. sajandi esimesel poolel rajati Ülenurme mõis (Uellenorm). 1990. aastal loodud Ülenurme vald vastas maaalalt põhiliselt kunagisele Ropka vallale. 1991 taastati ka senise Kambja valla staatus. 21.10.2017 moodustus riigi poolt läbi viidud haldusterritoriaalse muudatusega toonastest Ülenurme ja Kambja vallast praegune omavalitsus.