Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tõttu ründab Ukraina droonidega Venemaa taristut. Nende rünnakute käigus võivad potentsiaalselt ohtlikud õhuvahendid sattuda ka Eesti õhuruumi.
Mida teha ohuteavituse korral?
Kui said ohuteavituse õhuohu kohta koos juhisega drooni nähes varjuda, siis:
- Kui näed või kuuled kahtlast drooni, varju! Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
- Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.
- Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
Mida teha, kui leiad alla kukkunud drooni?
Kui avastad kahtlase ründedrooni, siis käitu samamoodi nagu võimaliku lõhkekeha leidmisel:
- Ära mine droonile lähedale.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
- Liigu ohutusse kaugusesse.
- Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga selle asukohta sotsiaalmeedias.
Mida teha, kui näed lendavat drooni?
- Isegi, kui ametlikku hoiatust pole, tuleb iga kahtlase lennuobjekti puhul hinnata õhuohtu ja käituda ettevaatlikult.
- Kui sa kuuled või näed rakette, droone või plahvatusi, veendu esmalt oma ohutuses ja vajadusel liigu kiiresti lähimasse siseruumi, võimalikult madalale, eemale ustest ja akendest.
- Kui oled ohutus kohas, saad lisainfot toimuva kohta veebilehelt kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247.
- Kahtlasest lendavast objektist saad kaitseväge teavitada ka „Ole valmis“ mobiilirakenduse kaudu. Vaata, kuidas seda teha siit.
Häbaabi ja turvalisus
Olulisemad hädaabi- ja kriisikontaktid ja turvalisuse loojad ning võimalused selles osalemiseks.
Loe veel
Elutähtsad teenused
Elutähtsad teenused on need teenused, mille toimimine on ühiskonna ja riigi jaoks nii olulise tähtsusega, et nende katkemine või tõsine häire võib ohustada inimeste elu, tervist, julgeolekut või majanduse toimimist.
Loe veel
Kerksuskeskused
Kerksuskeskused on kohalikud tugipunktid, mille eesmärk on tagada kogukonna toimetulek ja vastupidavus kriisiolukordades – näiteks elektrikatkestuse, tormide, küberrünnakute, tarnehäirete või sõjalise ohu korral.
Loe veel
Kriisideks valmistumine
Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada.
Loe veel
Avalikud varjumiskohad
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad tänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Loe veel
Ohuteavitus
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.
Loe veel
Kriisipoed ja avariitanklad
Üle-eestiline kriisivalmiduse võrgustik, kus generaatoritega varustatud kauplused ja tanklad tagavad ka ulatuslike elektrikatkestuste ajal elanikele toidu, esmatarbekaupade, ravimite ning mootorikütuste kättesaadavuse.
Loe veel
Kriisikomisjon
Kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise süda – see tagab, et eri asutused tegutseksid kriisiolukorras koordineeritult, inimesed oleksid kaitstud ning elutähtsad teenused püsiksid toimivad.
Loe veel
Kriisikaart
Kaardilt on leitavad avalikud varjumiskohad, kerksuskeskused, kriisipoed- ja tanklad
Elanikkonnakaitse, kriis, kriisivalmidus, kriisideks valmistumine, kriisiks valmistumine, valmisolek kriisiks, tsiviilkaitse, looduskatastroof, elektrikatkestus, sidekatkestus, veekatkestus, soojuskatkestus, kütte avarii, suletud teed, läbimatud teed, torm, lumetorm, suletud teed, sõda.
Viimati uuendatud 31.03.2026
