Kokkuvõte
OÜ Maves koostatud uuringus, mille järve elustikku käsitleva osa tegi Eesti maaülikool, hinnati vee kvaliteeti, elustikku, põhjasetteid ning järve jõudvat reostuskoormust. Töö tulemusena valmis meetmekava järve seisundi parandamiseks.
Kuigi Kambja järve vesi on praegu läbipaistev ja uuringu järgi vetikaõitsenguid ei esine, on järve tasakaal ebapüsiv. Fosforisisaldus ületab hea seisundi piiri, veetaimestik vohab ning suvel tekib põhjalähedases veekihis hapnikupuudus. Sellistes tingimustes võib põhjasetetesse kogunenud fosfor vette vabaneda ja soodustada vetikate kasvu.
Uuringus tuvastati, et järve edelanurka suubuv sademevesi on saastunud. Esmajärjekorras soovitatakse parandada sademevee puhastamist ja puhastusseadmete hooldust, kontrollida kinnistute reoveekäitlust, tagada veekaitsevöönd ning vähendada teede hooldusest tulenevat koormust. Samuti soovitatakse niita veetaimestikku koos niidetud taimede eemaldamisega ning jälgida järve seisundit regulaarselt.
Põhjasetetesse kogunenud fosfori mõju vähendamiseks peavad uuringu koostajad sobivaimaks selle keemilist sidumist alumiiniumiühendiga ehk ALUM-meetodit. Meetodi eesmärk on hoida fosfor settes ja takistada selle vette vabanemist. Enne võimalikku töötlust tuleb vähendada järve jõudvat väliskoormust, teha täiendavad uuringud ning täpsustada sobiv ainekogus ja töötlustingimused.
ALUM-töötluse ja eeluuringute hinnanguline kogumaksumus on aruande järgi 95 000–160 000 eurot. Kogu sette eemaldamine maksaks hinnanguliselt 1,1–2,2 miljonit eurot ning seda ei pea uuringu koostajad praeguses olukorras otstarbekaks.
Uuringus pakutud ajakava järgi võiks fosfori sidumine toimuda aastatel 2029–2031, kui vajalikud eeltööd on tehtud. Tegemist on ekspertide soovitusliku tegevuskavaga; tööde elluviimine ja rahastamine vajavad eraldi otsuseid.
Viimati uuendatud 02.11.2026
